Tutvustus ja asukoht

10.03.15

Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas.

Karula nimi on tekkinud ajaloo käigus esinenud saksakeelsete nimetuste - Karolle, Carroll, Carvele eestipäraseks muutmise teel.

Valla pindala on 230 km2, elanike arv 1001 (01.01.2015. a seisuga).

Valla administratiivne keskus on Lüllemäe.

Vald jaguneb 14 külaks: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina ja Väheru.

Läänes on vallal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Valgamaa Tõlliste vallaga, idas Võrumaa Antsla vallaga, lõunas ja kagus Valgamaa Taheva vallaga, Võrumaa Mõniste vallaga ning edelas ühine piir Läti Vabariigiga.

Tallinn asub ligikaudu 270 km kaugusel.

Loodus on siin Lõuna-Eestis tüüpiline, lääneosas tasasem, idaosas mosaiikne Karula kõrgustiku kuppelmaastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Tornimägi - 137,85 m üle merepinna. Valla territooriumil asub 32 järve. 34,9 ha suurune maaliline Pikkjärv on riikliku kaitse all. Poolt valla territooriumist katavad metsad, kus elab arvukalt metslinde, metssigu, põtru, metskitsi ja väiksemaid ulukeid ning juhukülalistena ka karusid ja hunte. Looduse eripära tõttu harrastatakse siin meelsasti jahindust ja kalandust. 1993.a. moodustatud Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist. Rahvuspargi keskus asub Ähijärvel.

Põhilised tegevusalad piirkonnas on metsandus, puidutöötlemine, põllumajandus, kaubandus, haridus, avalik haldus ja (maa)turism.

Vallas töötab hooldemaja ning kaks raamatukogu.

Lüllemäel tegutseb põhikool (liigilt lasteaed-põhikool), kus õpib hetkel kokku 57 last ja tegutseb kaks lasteaiarühma (üks neist Lüllemäel, teine Kaagjärves).

Karula valla kohalik omavalitsus taastati 30. jaanuaril 1992. a. Vallavolikogu on

9-liikmeline ja vallavalitsus 3-liikmeline. Karula valla koostöö- ja sõpruspartner on Bräcke Kommuun Rootsi Kuningriigis.

Karula valla vapi ja lipu kavandi valmistas kunstnik Linda Tamm. Valla vapi kolme laineharjaga hõbedane palk sümboliseerib nii kuppelmaastikku, voolavat ja lainetavat vett kui kolmelöövilist kirikut (kodakirik ehitati XV sajandil, pühitseti Neitsi Maarjale, seisab varemeis II Maailmasõjast saadik). Kolm hõbedast kuuske rohelisel foonil on mitmetähenduslikud - metsarikkuse väljendajana ja kiriku sümbolina.

Värvid: roheline - puude ja puhta looduse värv on ka igihaljuse ja pika ea sümbol;

Sinine (vapi ja lipu alumine pool) - vee ja puhta õhu värv, samuti Neitsi Maarja värv.

Valla vapp ja lipp ja nende kasutamise kord

Valla vapi roheline-sinine vapikilp on jaostatud pealt poolt lainelise hõbedase palgiga. Laineline palk on kolme laineharjaga. Tinktuurid paiknevad: roheline - kilbipäis, sinine - kilbijalam. Kilbipäises on kolm hõbedast kuuske rohelisel foonil, iga laineharja kohal üks kuusk.

Valla värvides või värvideta vappi kasutatakse:
1. Volikogu, valitsuse, valitsuse hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel, valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel;
2. Volikogu ja valitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuse sildil.

Valla lipp on kordus vapi ruudukujulises formaadis. Roheline-sinine lipp on jaostatud pealt poolt lainelise hõbedase palgiga. Laineline palk on kolme laineharjaga. Tinktuurid paiknevad: roheline-ülemine pool, sinine-alumine pool. Ülemisel poolel on kolm hõbedast kuuske rohelisel foonil, iga laineharja kohal üks kuusk. Lipu normaalsuurus on 1050 mm x 1050 mm.

Valla lipp heisatakse:
1. Alaliselt volikogu ja valitsuse haldushoonel;
2. Ajutiselt valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel.

Valla lipu heiskamine vallale kuuluvatel hoonetel ja maa-aladel tehakse kohustuslikuks volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega.

Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lipurivi tagant vaadates paremal.

Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

Toimetaja: MARGUS TEDER

Statistika

Rahvaarv: 973 (01.01.2017)
Pindala: 230 km²
Suurim asula: Kaagjärve (269)
Koole: 1
Lasteaedu: 2
Külasid: 14

Kontaktid